Süvaveenitromboosile võib järgneda tõsiseid vaevusi tekitav tüsistus
Süvaveenitromboosi kahtluse korral on raviga kiire – esmajoones tuleb trombi kasvu takistada ja vähendada ohtu potentsiaalselt eluohtliku kopsutrombemboolia tekkeks. Õigeaegne ja asjakohane ravi on äärmiselt oluline ka seetõttu, et võib pidurdada süvaveeni tromboosi kroonilise tüsistuse ehk posttrombootilise sündroomi, teisisõnu kroonilise venoosse puudulikkuse arengut. Aga mis siis ikkagi pärast tromboosi juhtub?
Ida-Tallinna keskhaigla veresoontekirurgi Veronika Palmiste sõnul allub sääre- ja reieveenis tekkinud tromboos tavaliselt ravile üsna hästi ja enamik haigeid paraneb oluliste järelnähtudeta. Olukord võib olla kurvem, kui tromb tekib niude- või õõnesveenis.
„Konservatiivse raviga avaneb nendest veenidest vähem kui 50%,” ütleb dr Palmiste. Südame poole liikuva verevoolu takistumine põhjustab aga veeniverepaisu eelkõige jalgades. See tekitab omakorda olulist ebamugavustunnet ning võib päädida nahamuutuste ja haavanditega.
Tekivad käimisraskused
Posttrombootiline sündroom võib avalduda mitmel moel, hindamise alus on eri skaalad, sh Villalta skaala.
Patsient, kellel areneb pärast süvaveenitromboosi posttrombootiline sündroom, ei saa enam käia nii palju, kui soovib, sest jalas tekib koormuse korral väsimus ja raskustunne, lisandub püsiv turse.
Haiguse arenedes tekivad muutused, mis on tingitud nahatoitehäirest: nn pruunid plekid ja veenipaisust põhjustatud sügelemine, mis omakorda viib haavandite tekkeni.
„Sellised haavandid paranevad väga halvasti või üldse mitte, samas ei jäta jalast ilma,” tõdeb dr Palmiste ja nendib, et tegemist on elukvaliteeti oluliselt halvendava olukorraga.
Posttrombootilise sündroomi areng on pikaajaline protsess ja haavandite tekkeni võib kuluda aastaid. Seetõttu ei oska patsient vahel eelkirjeldatud kaebusi aastaid tagasi põetud süvaveenitromboosiga seostada. Tõsist tähelepanu tuleb pöörata käimistakistustele, rõhutab arst. Asi pole siinjuures võimetuses läbida kilomeetrit, vaid mõnda meetritki.
Tõsist tähele- panu tuleb pöörata käimistakistustele, rõhutab arst.
Soonesisene ravi
Kliiniline pilt ja sümptomid on kroonilise venoosse puudulikkuse korral eri patsientidel erinevad ja need võivad ka muutuda. Näiteks võib jalg liikudes haiget teha, aga rahuolek leevendust tuua.
Eestis kasutatakse post- trombootilise sündroomi raviks peamiselt kompressioonsukkade kandmist. „Süvaveenisüsteemi korrigeeritakse kirurgiliselt väga harva, see ajajärk on olnud, aga loodetud abi kasutatud lõikused ei toonud,” märgib dr Palmiste. „Samas pole alati konservatiivne ravi, eelkõige siis kompressioonsukk, paljudel niudeveeni sulgumise ja kahjustusega posttrombootilise sündroomiga juhtudest piisavalt hea ning nende tööealiste inimeste elukvaliteet on oluliselt häiritud.”
Õigeaegne ravi võib pidurdada süvaveeni tromboosi kroonilise tüsistuse.
See on üks põhjusi, miks suuremates keskustes üle maailma on hakatud rakendama niude- ja õõnesveenide kahjustuste soonesisest ravi – laiendamist ja stentimist.
„Eestis seda veel ei tehta, kuid oskame juba ära tunda ja uurida neid haigeid, kellele seda raviviisi ühel hetkel pakkuda,” viitab dr Palmiste.
