Häda põhjustajaid küllaga

Oma olemuselt on kõhulahtisus organismi kaitsereaktsioon, et vabaneda seedeelunditesse sattunud kahjulikest ainetest. Sooles kiiresti edasiliikuv toit ei imendu ja puudulikult seedituna heidetakse soolest välja.

Kõige sagedamini põhjustavad ägedat kõhulahtisust soolenakkused, mille võib saada bakterite, viiruste või nende mürkidega saastatud toidust, joogist või nende saastega pesemata kätelt. Kõhule mõjuvad ka liigne stress (enne esinemist või eksamit), alkohol, harjumatu liigvürtsikas toit, liialdamine värskete puu- ja köögiviljadega, mõningate ainete talumatus (piimasuhkur ja teraviljavalk) ja isegi muidu süütud külmad joogid.

Vahel võivad tekitada kõhulahtisust ravimid, näiteks antibiootikumid ja toiduallergia (munad, maasikad, piim, kala) või raskmetallide sooladest tingitud mürgistus. Kuid see võib olla ka soolepõletiku tunnus. Niisugune vaevusi põhjustav häire võib kaasneda mõne muu haigusega (kõhunäärmepõletik, kilpnäärme liigtalitlus) ja sooleparasiitidega.

Enamasti algab kõhulahtisus ootamatult. Ägeda esinemise korral kaasneb kõhuvalu, vahel ka iiveldus, oksendamine ning palavik. Kõhulahtisuse korral kaotab organism liiga palju vett ning soolasid. Tekkiv vedelikupuudus on ohtlik imikutele, väikelastele ja vanuritele. Seega on oluline taastada organismi normaalne vee- ja soolade varu.

Kuidas haigusnähust üle saada

Olukorra leevenduseks jooge rohkem, sööge vähem ja laske seedeelunditel puhata. Jooge tavalist joogivett, millele lisage veidi soola. Hästi sobivad joogiks gaseerimata mineraalvesi, lahja mahl ja tee. Jooma peab tihti, kuid väikeses koguses, lonksu kaupa.

Gaseeritud joogid, nn mullijoogid ja jääga jahutatud joogid süvendavad soole ärrituvust veelgi. Esialgu ärge vaevake kõhtu toiduga, väike “paast” annab soolele rahu ja puhkust. Sööma hakake siis, kui tekib isu. Esialgu võtke kerget toitu: mustikaid, mustikakisselli, banaani, õunapüreed, soolaküpsiseid, kuivikuid, keedetud riisi, keedetud lahjat liha ja kala ning hapupiima või jogurtit. Eriti kasulikud on kõik hapupiimatooted, mis on rikastatud probiootikumidega. Need aitavad normaliseerida kõhulahtisuse tõttu kahjustunud mikrofloorat. Probiootikume saate ka osta apteegist.

Mida peaksite nüüd menüüst välja jätma? Kindlasti on need rasvased ja praetud toidud. Vältida tuleks ka kapsast, kaalikat, ube, seeni, ploome, värsket leiba ja kliisid. Samuti pole sobiv tarvitada kohvi, kokakoolat ja kakaod ning rõõska piima. Viimane sisaldab piimasuhkrut, mida põletikuline soolesein ei suuda piisavalt lõhustada.

Lühiaegseks medikamentoosseks raviks sobivad diosmektiidipulber (Smecta) või aktiviseeritud söetabletid, mis absorbeerivad toksiine ja muud kahjulikku. Loperamiid aga aeglustab soole liigutusi.

Kui kõhulahtisus on kestnud üle kahe nädala, on see juba krooniline viga.

Ennetavad meetmed

- Toit olgu mitmekülgne ja täisväärtuslik, s.o sisaldagu kõiki vajalikke toitaineid ja vitamiine.

- Kõige olulisem on õige toitumisrežiim. Sööge 3–4 korda päevas kindlatel kellaaegadel ja mitte liiga palju korraga. Ärge sööge enne magamaheitmist – kõht vajab öist puhkust.

- Peske marju, juur- ja puuvilju korralikult, voolava veega.

- Ärge sööge korduvalt soojendatud või kaua seisnud riknemiskahtlusega toitu.

- Vältige suitsetamist ja alkohoolsete jookide liigtarbimist, sealhulgas õlle joomist.

- Peske käsi sageli ja hoolikalt, eriti enne sööki ja pärast tualettruumi kasutamist.

Millal on vaja arstiabi?

- Pikaajaline kõhulahtisus, eriti kui see vaheldub kõhukinnisusega, vajab kindlasti uuringuid. Tegu võib olla jämesoolepõletiku, soolekasvaja või sooletegevuse häirega (nn ärritunud jämesoolega).

- Kui kõhulahtisuse all kannatab imik või väikelaps.

- Kui saabuti välismaalt.

- Kui väljaheites esineb verd.

- Kui kõhulahtisusega kaasneb tugev kõhuvalu, 3–4 päeva püsib kõrge palavik ja enesetunne on üldiselt halb.

- Kui kõhuhäda all kannatab kroonilist haigust põdev inimene (suhkrutõbi, südamepuudulikkus jms).