Kõrget vererõhku ei tohi eirata
Südame-veresoonkonna haigustest kirjutatakse ja räägitakse meedias palju. Aga vaadates kurbi ja hirmutavaid numbreid südamehaigustesse haigestumuse ja suremuse statistikast, tundub, et see probleem ei ole kaugeltki oma aktuaalsust kaotanud. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb üle 16 miljoni inimese igal aastal südame-veresoonkonna haigustesse.
Maailmas sureb päevas insulti u 181 inimest, u 175 aga müokardi infarkti tõttu. Kui ¼ insulti haigestunutest sureb, siis 2/4 jäävad puudega ning ainult ¼ paraneb täielikult.
Kõigile on teada, et nii insuldi, südamelihase infarkti, kroonilise südamepuudulikkuse, neerupuudulikkuse kui paljude teiste raskete tüsistuste põhjus on kõrgenenud vererõhk ehk hüpertensioon. Paraku on üldteada ka fakt, et kõigist hüpertoonikutest ainult ⅓ teab oma probleemist, vaid ⅓ ravib kõrget vererõhku ning ravi saavatest patsientidest ainult ⅓ puhul on ravi piisavalt tõhus. See tähendab, et vaid väikesel osal hüpertoonikutest on vererõhk hästi ohjatud.
Tähtis on ravisoostumus
Ravisoostumus on üks väga oluline tahk eduka ravi vundamendis nii kõrgvererõhktõve kui kõigi teiste krooniliste haiguste puhul.
Mis see on? Ravisoostumust võib defineerida kui patsiendi valmisolekut muuta oma elustiili ja dieedi-eelistusi vastavalt arsti soovitustele, samuti asjaolu, kuivõrd peab ta kinni kokkulepitud vastuvõtuaegadest ja raviskeemidest.
Esmapilgul lihtne, kuid paraku kulgeb päriselus raviprotsess sageli üle kivide-kändude. Ravisoostumust mõjutavad paljud asjaolud. Eelkõige patsiendi isik ja iseloom, haigus ning väljakujunenud tüsistused, ravimid ja nende omadused, rohtude hind ning kindlasti arst ja keskkond.
Alustame haigusest. Hüpertensiooni nimetatakse sageli vaikseks tapjaks, sest suurel osal patsientidest ei ole aastate pikku mingeid olulisi kaebusi ega sümptomeid. Kaebused tekivad paraku siis, kui kõrge vererõhu tõttu on välja kujunenud juba haiguse tüsistused. Tüsistused on aga juba väga "kurjad" seisundid, mis lõpevad sageli invaliidistumise või surmaga.
Miks ma pean võtma iga päev rohtu, kui ma ei tunne end halvasti? Eesmärk ei ole mitte ainult vererõhu näitaja numbrina normi saada, eesmärk on ikkagi raskete tüsistuste, nagu insuldi, südame isheemiatõve ja südamelihase infarkti, kroonilise südame- ja neerupuudulikkuse, silmakahjustuste ning veresoonte haiguste vältimine.
Näiteks süstoolse vererõhu langetamisel 10-15 mmHg võrra vähendame me suhtelist riski haigestuda müokardi infarkti 15%, insulti isegi 40%. Iga päev, järjekindlalt, aastast aastasse tuleb kasutada arsti kirjutatud vererõhu alandajaid, sest ainult nii saame teha maksimumi oma tervise hoidmiseks ja elukvaliteedi säilitamiseks.
Jätkame patsiendiga. Ravisoostumust mõjutavad nii sotsiaalsed näitajad (sugu, vanus, haridus, sotsiaalne klass) kui ka patsiendi psühholoogilised omadused. Sageli seostatakse hüpertensiooni stressi, mure ja patsiendi närvilisusega. Kindlasti on suur tööpinge või hoopis tööpuudus, pidev muretsemine laste või mure eakate vanemate pärast, sissetuleku nappus ja olmeprobleemid need asjaolud, mis mõjutavad ravi tõhusust ning vajavad ka arvestamist ravitaktika valikul. Kuid vale oleks arvata, et kui pingete aeg möödas, laabub kõik iseenesest ka vererõhuga. Mul on nii rasked ajad, praegu küll veel tablette võtma ei tahaks hakata! Millal siis?
Kahjuks arvavad paljud meie patsiendid, et hüpertensiooni diagnoos on seotud vanusega, ning ka see võib saada ravi katkestamise põhjuseks. Ei ole enam vanusega seotud vererõhu norme, vererõhk peab olema alla 140/90 mmHg kõigil - nii 20- kui 80-aastasel inimesel!
Paljud olulised ravimiuuringud näitavad, et eakate patsientide ravimine on väga tulemuslik. Meie käsutuses on rohud, mis võimaldavad oluliselt pikendada elu, vähendada südameatakke või nende kordumist, parandada elukvaliteeti. Ja kes ei tahaks olla hea tervisega pensionär, kes tunneb rõõmu elust, lastest ja lastelastest, naudib suurest tööst ning kohustustest vaba vanaduspõlve?
Millised on õiged ravimid?
Jõuame ravimite juurde. Ka siin on probleemide ja küsimuste ring lai. Kindlasti on ebakorrapärase ravi või ravi katkestamise üks põhjus arstimite hind. Samas tundub mulle, et hinnaprobleemi on ehk siiski üle tähtsustatud. Soodustused, mis kehtivad vererõhuhaigetele retseptiravimite osas, on suured ning võimaldavad arstil ka mitut rohtu vajavatele patsientidele leida sobivad ja taskukohased kombinatsioonid. Pealegi on Eesti ravimiturule tulnud jõudsalt juurde geneeriliste preparaatide vahendajaid, kelle pakutav valik on hinnatundlikumale patsiendile kindlasti väga
oodatud ja vajalik.
Igapäevatöös teeb aga rõõmu asjaolu, et lapsed ja lapselapsed on hakanud järjest rohkem vanemate ja vanaisade-vanaemade ravimite eest muretsema. Vastuvõtul retsepte kirjutades uurin ikka, kas selle või teise rohu jaoks raha jätkub. Paljud memmed-taadid ütlevad, et neile toob jõuluvana muude heade asjade hulgas ka poole aasta ravimid. Ärge unustage, et jõulud ei olegi enam väga kaugel!
Leidsin andmed ühest 2006. a tehtud uuringust, kus jälgiti 200 hüpertensiooniga patsienti. Uuringus oli mehi natuke rohkem kui naisi ning aasta möödudes oli hea ravisoostumusega rühmas järel vaid 57% patsientidest. Mõtlemapanev on ka järgnev - põhjused, miks raviskeemi "rikuti":
- 57% unustas ravimit võtta,
- 13% katkestas ravi teadlikult,
- 12% katkestas rohtude kõrvaltoimete pärast,
- 10% katkestas tablettide suure arvu tõttu,
- 5% tõi ravi katkestamise põhjuseks arstilt saadud ebapiisava informatsiooni,
- ainult 3% katkestas ravi rahapuudusel.
Küll on rahapuudus ja ravimite kõrge hind suurem mure patsientidele, kellel on lisaks hüpertensioonile rida kaasuvaid haigusi ning seega väljaminekud rohtudele ka oluliselt suuremad. Siit jõuame järgmise probleemini - ravimite koos- ja kõrvaltoimete valdkond.
Lihtsam on vererõhu kontroll saavutada patsiendil, kes saab hakkama ühe ravimiga päevas ning eriti hea, kui seda rohtu peab võtma vaid kord päevas. Pikatoimeliste preparaatide kasutamine, mille toime kestab 24 tundi, on näidanud olulist ravisoostumuse paranemist. Samas on enamik hüpertoonikuid arsti juurde jõudes ja ravi alustades juba selliste organkahjustustega, et ühest arstimist jääb vererõhu üle kontrolli saavutamiseks väheks. Nüüd sõltub arsti teadmistest-kogemustest leidmaks sobivate ravimite kombinatsioon. Ravi eesmärk on sellistel juhtudel lisaks vererõhu langetamisele kaasuvate haiguste mõjutamine ning kõrvaltoimete ja kahjulike koostoimete vältimine.
Näiteks kasutades vererõhu langetamiseks beetablokaatorite klassi kuuluvat ravimit, mõjutame me ka südame löögisagedust, vähendame rütmihäirete esinemist, hoiame ära stenokardia ehk rinnaangiini teket ning lükkame kaugemale südamepuudulikkuse kujunemist. Levinud on võte panna kaks erinevat arstimit ühe tableti sisse. Kombinatsioonravimitega õnnestub meil saada parem efekt vererõhu langetamisel ning samas väheneb kõrvaltoimete hulk, sest ravimite doosid on väiksemad.
Leidke optimaalne ravimikombinatsioon
Väga oluline on optimaalse ravimikombinatsiooni leidmisel arsti ja patsiendi koostöö. Usaldage oma tohtrit, sest tema eesmärk on leida teile hea ja efektiivne raviskeem, mis "töötaks" ilma kõrvaltoimeteta. Ärge kiirustage lugema rohukarbis olevalt lehelt vastunäidustuste ja kõrvaltoimete kohta. Olulisimast on arst teid juba informeerinud ning iga arstimiga kaasaskäivast pikast kõrvaltoimete nimekirjast esineb enamikul ravimite kasutajatest neid väga harva, veelgi harvematel juhtudel aga nii raskel kujul, et see sunniks ravi katkestama.
Jälgige uut rohtu kasutama hakates ennast pisut kriitilisemalt. Kas mul ikka valutab pea sellest uuest rohust? Tegelikult valutas pea eelmisel ja üle-eelmisel nädalal ning palju hullemini. Äkki on peavalu põhjuseks hoopis kõrge vererõhk ning süüdi ei olegi uus ravim? Muidugi tuleb tõsistest enesetunde muutustest raviarsti kohe teavitada ja mitte lihtsalt järgmise visiidini (see võib olla planeeritud alles paari kuu pärast) ilma vererõhku langetava ravimita olla.
Ravisoostumuse temaatika on lai ja keeruline. Ravimid on tänapäeval ka keerulise ehitusega, igaüks isesugune. Olulised erinevused on kirjas iga ravimi karbi sees patsiendi infolehel. Mõnda tabletti tohib poolitada, mõnda mitte, mõnda neist ei tohi närida ega purustada, mõnda võib. Seetõttu ongi vaja võtta ravimit täpselt nii, nagu teie arst just teile soovitas.
Ärge unustage, et vererõhuhaigus kulgeb pikki aastaid sümptomiteta ja teie enesetunde muutusteta. Vererõhktõve ravi tuleb alustada kohe, kui arst on teile sellise diagnoosi pannud, kuigi tulemust näete aastate pärast. Ei saa tõmmata võrdusmärki igapäevase rohu võtmise ja haiguse vahele. Usaldage oma tohtrit, leidke koos teile sobiv ja vajalik ravimi võtmise skeem ning täitke tema antud nõuandeid elustiili muutmise ja dieedi osas. Käige regulaarselt arsti vastuvõttudel ning teie panus enda hea tervise säilitamisse on väga suur.
Dr Tiia Jasjukevitš, Ida-Tallinna Keskhaigla sisearst
Targu talita