Nüüd võib aga selguda, et Eesti laiuskraadidel on võimalik toota isegi tervislikuma koostisega veine, kui Prantsusmaal. Eesti pole seniajani olnud just tuntud veinimaa - karmid talved muudavad hariliku viinamarja kasvatamise Eestis keeruliseks. Talvekindlust võimaldab aga tõsta hariliku viinamarja ristamine amuuri viinapuuga. Sellest tulenebki nimetus hübriidviinamari. Selgub, et see Kirde-Hiinast pärit.

Esivanem toob peale külmakindluse endaga kaasa ka palju huvitavaid ühendeid, millel on mitmeid teaduslikult tõestatud kasulikke toimeid. Lisaks võimaldavad meie pikad suvised päevad ja võrdlemisi madalad temperatuurid taimedel kuhjata endasse suuremates kogustes tervisele kasulikke aineid kui kodumaal.

Eesti Maaülikooli teadlased ei piirdu aga ainult huvitavate sortide kasvatamisega. Alustatud on mitmeid katseid suurendamaks veelgi kasulike ühendite sisaldust meil valmistatud veinides. Näiteks on täheldatud, et Alzheimeri tõve arengut takistava toimega ühendi amurensiin G sisaldust saab tõsta kasutades spetsiifilisi, kuid lihtsaid ebatraditsioonilisi kääritusvõtteid, mis suurtootmises end suurema ajakulu tõttu lihtsalt ei õigusta. Samuti on kindlaks tehtud, et viinamarjade „keemiline küpsus“ ja koristusküpsus ei pruugi saabuda samal ajal. Ehk peaks „terviseviinamarju“ koristama hoopis pärast esimest öökülma?

Põhjamaiseid veine saab esile tõsta ka madalama alkoholisisalduse tõttu. Just alkohol on see komponent, mis eristab veini tõelisest tervisejoogist. Harjumuspärase 12 protsendi alkoholi tekkeks vajalikku suhkrukogust ei suuda meie kliimas kasvavad taimed endasse koguda. Nii jääbki alkoholisisaldus Eestis toodetud naturaalsete veinide puhul 7 kuni 9 protsendi piiridesse – vähem alkoholi, tervislikum vein!