Kui arsti juurde tuleb haruldase sündroomiga patsient, nõuab see ühelt poolt väga palju tööd, kuid on teisalt hea väljakutse.

Näide elust: Karin on tegus pereema, kes käib tööl ja kasvatab lapsi. Ühel päeval tabab teda põrgulik hambavalu, millele ta tavapäraste valuvaigistitega leevendust ei saa. Karin ei tea küll täpselt, milline hammas valutab, kuid kiirgav valu ei lase elada ega olla. Loomulikult seab ta esimese asjana sammud hambaarsti vastuvõtule.

Kui hambaarst esmase läbivaatusega põletikulist ega katkist hammast ei leia, nõuab Karin õigustatult lisauuringuid, sest piinav hambavalu ei kao. Ta käib mitu korda eri hambaarstide juures, talle tehakse kõikvõimalikud uuringud ja röntgenülesvõtted, lihvitakse vajaduse korral hambaid, pannakse hambakaped, uuritakse võimalikke hammaste krigistamisest tekkivaid probleeme, vaadatakse ka happe ja aluse tasakaalu suus, kuid põrgulik valu püsib. Viimase väljapääsuna naasta normaalsesse ellu palub Karin pisarsilmil arstil probleemse hamba välja tõmmata, sest ei suuda enam valuga elada. Kuid ka pärast hamba väljatõmbamist valu ei kao. See piinab teda endiselt ega lase elada. Siis palub Karin hambaarstil välja tõmmata järgmise ja ülejärgmise hamba, kuid põrgulik valu ei kao ikkagi.

Põhjus pole hammastes

Pärast pikka piinlemist ja katsumusi on ta suu lõpuks hammastest tühjaks tõmmatud, kuid valu piinab endiselt. Viimases hädas jõuab Karin valukabineti arsti vastuvõtule ja saab diagnoosi: põleva suu sündroom.

Põhja-Eesti regionaalhaigla valukabineti arst, anestesioloog Pille Sillaste on oma töös kokku puutunud kolme patsiendiga, kes kannatavad väga haruldase põleva suu sündroomi (burning mouth syndrome) all. „Ma olin sellest sündroomist kuulnud, kuid endal esimese patsiendi nägemiseni sellega kokkupuudet ei olnud. Eks see ole ka väikese Eesti häda, et teatud haiguseid kohtab arst oma praktikas väga harva,” ütleb dr Sillaste.

Ta lisab, et neist kolmest patsiendist, kes lõpuks põleva suu sündroomiga valukabinetti vastuvõtule jõudsid, oli kahel suu hammastest täiesti tühjaks tõmmatud, kuid valu polnud kadunud ja püsis ka proteese kandes. Mõlemad patsiendid olid vastuvõtule jõudes äärmiselt tüdinud, väsinud ja kaotanud igasuguse lootuse elada inimväärset elu. „Kaua kestnud valu­episoodide mälust kustutamine on väga pikk ja keeruline protsess ja selle kallal tuleb pidevalt töötada,” ütleb dr Sillaste ja lisab, et kui inimese viimaseid aastaid on täitnud piinav valu, on väga raske ebameeldivatest valumälestustest vabaneda.

Dr Sillaste tunneb neile patsientidele südamest kaasa, kuid ühtlasi on tal kahju ka hambaarstidest, kes on pidanud selle sündroomiga haigetel terveid hambaid välja tõmbama ja muudkui kordama: teie hambad on terved. „See pole tavapärane ja kui hambaarst on veendunud, et tegemist ei ole hambaprobleemiga, tuleks selle sündroomi kahtlusega patsiendid valuarsti juurde saata. Siis säilitab sobiv valuravi patsientidele hambad ja tagab parema elukvaliteedi.”

Selle tõenduseks räägib dr Sillaste oma kolmandast põleva suu sündroomi all kannatavast patsiendist. Tema jäi ilma ainult ühest hambast, sest hambaarst mõistis õnneks kohe, et valu põhjus peitub muus. See patsient sai leevendust, kuigi ühe hambaarsti juhuslikult pillatud märkus tekitas patsiendi valuravis korraks suure tagasilanguse. „Kui patsient on pideva valu tõttu depressioonis, on väga keeruline tema usaldust võita ja valuravi paika panna, nii et see töötaks. Ja kui ravi juba toimib, ei tohiks keegi seda kahtluse alla seada või takistada.”

Osake sündroomi märgata

Põleva suu sündroomi tekkepõhjused pole täpselt teada ja sõltumata valu vallandavast tegurist võib sündroom kesta aastaid. Üks haiguse vallandajaid võib arsti sõnul olla kesknärvisüsteemi valu reguleeriva süsteemi häirumine, kuid ka mõni psüühiline läbielamine, mida esialgu ei oskaks tekkinud valuga seostadagi.

Põletustunne võib dr Sillaste sõnul olla suus ka mitmes kohas korraga. Kõige sagedamini on haaratud keele eesmised kaks kolmandikku, kõva suulae eesmine osa ja alahuule limaskest. Ühtlasi on sellise valu puhul väga raske hinnata, mis kuskil vaevusi tekitab, ja kindlasti ei tohiks ükski arst sellist kaebust kuuldes hoolimatust väljendada. „Valuga aastaid koos elanud patsient on äärmiselt tundlik ja võib solvuda ka pealtnäha kõige pisema märkuse peale.”

Dr Sillaste tahab südamele panna sedagi, et põlevat sündroomi võib esineda ka mujal, näiteks naistel intiimpiirkonnas. Need haiged satuvad esmalt günekoloogi ja uroloogi vaatevälja. Valukabineti arsti abiga saab aga valu leevendada ja õppida oma kroonilise valuga toime tulema. 

Põleva suu sündroom
Allikas: referaat „Põleva suu sündroom”, autor Mari Kuub

Põleva suu sündroomi (BMS) defineeritakse kui suu või keele valu- ja põletustunnet nähtavate muutusteta.

Üks hambaravi raskemaid väljakutseid on patsient, kes kaebab põletustunnet suu limaskestas.

Sagedasemad kaebused on põletav valu, kipitus, tuimus, suurenenud süljevool ja maitsetundlikkuse häired.

Üldjuhul tekib valu iseenesest, kuid võib vallanduda ka pärast füüsilist või vaimset traumat.

Põleva suu sündroomi seostatakse psüühiliste teguritega (depressioon, ärevus).

Naistel esineb sündroomi tunduvalt sagedamini.

Sõltumata valu tekke vormist püsib sündroom enamasti mitu aastat.

Allikas: referaat „Põleva suu sündroom”, autor Mari Kuub