Kas unetus võib olla ohtlik?
Mõnikord läheb uni hommikuti varakult ära. Päeval aga ollakse unine.
Uni aitab taastada nii kehalisi kui vaimseid jõuvarusid. Täiskasvanud inimese une kestus ööpäevas peaks olema 6–7 tundi, lastel aga pikem.
Eakate unevajadus langeb, kuid tähelepanekud näitavad, et neil, kes magavad kauem, on tervis parem. Magades lihased lõõgastuvad, hingamine muutub sügavaks, pulsisagedus langeb.
Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Meie organismi tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Unetus võib põhjustada vererõhu tõusu, millega kaasneb südame ja veresoonte haiguste risk. Vähene magamine võib negatiivselt mõjutada ka seedeelundite tööd. Nõrgeneb vastupanuvõime nakkushaigustele.
Unetud kurdavad sageli halva mälu, tähelepanuvõime vähenemise ja tujumuutuste üle, ärrituvad kergesti ning tunnevad end depressiivselt. Lisaks mõjub unetus halvasti inimese toimetulekule nii tööl kui kodus. Unetutel on keskmiselt enam tervisekaebusi ja nad vajavad sagedamini arstiabi.
Unehäire hingamispeetus
Unetutel võib esineda ka hingamispeetust ehk uneapnoed (magamise ajal tekib hingamispaus). Need pausid võivad olla eri kestusega – mõnest sekundist mõnekümneni. Samuti võivad need hingamispausid olla eri sagedusega. Eakatel esineb hingamispause märksa enam. Paljude unehäiretega inimeste probleemiks on ka norskamine.
Unehäired tekivad sageli mõne haiguse kaasnähuna, seetõttu tuleb ravida seda põhjustavat haigust.
Tihti aga on unehäirete põhjused psüühilised, neuroloogilised või ainevahetuslikud.
Unehäirete põhjused
Unehäireid tekitavad ka mõned ravimid, eriti nende väärtarvitus, alkohol, meelemürgid ja nende võõrutamise sümptomid. Muredki on unetuse põhjuseks.
Und häirib lisaks müra, mis tekib tänavaliikluses ja kandub hoonetesse, või ka hoones eri tegevustest tingitud müra. Näiteks tümpsuv muusika, paukuvad uksed, valjusti kõnelevad naabrid jne. Müra suhtes tundlikumad on naised, eakamad inimesed ja haiged. Väsinud inimest häirib müra rohkem kui puhanut, takistades uinumist ja häirides und.
Pikematel lennureisidel toob ajavööndite muutus kaasa une- ja muid tervisehäireid. Inimese organism ja tema biorütmid ei jõua uue ajarežiimiga kohaneda. Tekib ebakõla organismi sisemiste bioloogiliste ööpäeva rütmide vahel, samuti häirub organismi sisemiste bioloogiliste rütmide omavaheline koostöö. Uue biorütmi kujunemine, mis vastaks kohalikule ööpäevarütmile, võtab ühel inimesel rohkem, teisel vähem aega.
Osa inimesi ei suuda kohaneda ka öise ja vahetustega tööga. Puudulikust unest tingitud hädad on kiired tulema.
Und võib häirida ka see, kui enne magamaminekut süüakse liiga palju või juuakse kanget kohvi.
Enne kui arsti juurde uinuti retsepti nõudma minna, tuleb kindlasti proovida ka lihtsaid vahendeid, mis ei põhjusta ravimisõltuvust ega muid kahjulikke kõrvalnähte.
Kõigepealt pange kindlalt paika oma ööpäevarütm, nii et jääks piisavalt aega tööle, puhkamisele ja magamisele.
Und parandab värskes õhus jõukohase füüsilise töö tegemine. Soodsalt mõjuvad jalutamine, võimlemine, ujumine jm meelepärased sportlikud tegevused. Peab siiski märkima, et kõigile jalutuskäik enne magamaheitmist ei sobi.
Magama peaks minema kindlal kellaajal ja ka hommikuti enam-vähem samal ajal voodist tõusma.
agamistoa sobivaim temperatuur on 17–18 kraadi. Kui uinumist segab aknast tulev valgus, ostke paksemad kardinad. Kui peate magama päeval või valgustatud toas, on kasu magamisprillidest või silmaklappidest, lärmi korral on abi kõrvakaitsetest.
Valige uinumiseks kõige mugavamana tunduv asend. Vältige liiga kõrget patja, ebasobivat voodit, liiga kõva või liiga pehmet aset ja ebamugavaid magamisriideid. Tekk ei tohiks olla liiga paks ja raske, kuid selle all ei tohiks olla ka külm. Kõige tervislikumad on looduslikust materjalist padjad ja tekid, eriti need, mis on tehtud ehtsast villast. Hästi soe ja kerge on suletekk, kuid see ei sobi allergikutele.
Unetuse preparaadid
Une soodustamiseks võib proovida ka mõnda taimeteed või nende segu, mis sisaldavad näiteks palderjani, nurmenukku, tilli, naistepuna, melissi, leedrit jms. Hästi toimivad looduslikud palderjani- ja humalatabletid.
Kui unetuse põhjustajaks on stress, vajab organism rohkem B-grupi (B1, B6 ja B12) vitamiine, magneesiumi ja tsinki.
Tihti on siiski vajadus mõne tugevama toimega uinuti järele. Selle valiku tegemisel on abiks arst. Üks on kindel – pikka aega ja igal õhtul uinutit võtta ei tohi.
Uinutitest levinum on Imovane (toimeaine zopikloon). See kuulub lühikese ja keskmise toimeajaga uinutite hulka. Kiirendab uinumist (uni saabub 15–25 minutit pärast ravimi sissevõtmist). Samuti vähendab see ravim öiste ärkamiste sagedust, pikendab ja säilitab und. Ravim ei kumuleeru organismis ja tema manustamise võib ka järsult lõpetada. Kõrvaltoimeid esineb harva. Sageli piisab uinumiseks ainult poolest tabletist.
Hea une soovitused
- Tegelge regulaarselt spordiga, kuid mitte vahetult enne magamaminekut.
- Vältige pärast kella viit alkoholi, nikotiini ja kofeiini tarbimist.
- Viimane toidukord olgu kaks-kolm tundi enne magamaheitmist.
- Minge magama ja tõuske üles kindlal kellaajal.
- Valige endale kindel une-eelne rutiiin (vaikne muusika, soe vann, lugemine).
- Valige endale mugav voodi, padi, tekk ja voodiriided.
- Ärge töötage voodis arvutiga ega vaadake seal telerit.
