Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis
USA Harvardi ülikooli teadlastel õnnestus esimest korda tekitada Alzheimeri tõbi koekultuuris kasvavatel rakkudel. Katsed kinnitavad seda, mida arstid on oletanud juba 30 aastat - haigus saab alguse ajju kogunevatest valgunaastudest.
Alzheimeri tõbe põdeva inimese ajus tekivad valgulised moodustised, mis laastavad närvirakkude töövõime. Beeta-amüloidi naastud tekivad suuremate valgumolekulide lagunemisel. Tau-valkude muundumisel moodustuvad neurofibrillaarsed kämbud.
Siiani polnud täpselt selge, millises järjekorras need muutused tekivad ja kuidas need üksteist mõjutavad. Head mudelit selle uurimiseks lihtsalt polnud. Laborihiirtel ja koekultuuris kasvavatel inimrakkudel ei õnnestunud korraga kõiki tõvele iseloomulikke koemuutusi tekitada.
Pühapäeval ilmus ajakirjas Nature artikkel, milles Harvardi ülikooli teadlase Rudolph Tanzi uurimisrühm teatas oma edust. Esmakordselt õnnestus neuroteadlastel jäljendada Alzheimeri tõve tekkimist koekultuuris – kasvatada inimrakke, millel tekivad kõik haiguse tunnused.
Uurija kinnitusel ei saa katseklaasis toimuv kunagi täpselt aju jäljendada, kuid miks selline mudel oluline on, sellest loe pikemalt TÜ teadusportaalist Novaator.