Hiljuti tähistati kogu maailmas hepatiidipäeva. Eestis elab umbes 20 000 C-hepatiiti nakatunut, kuid ravi on saanud neist ainult umbes 1500.

Eesti infektsioonhaiguste seltsi esimees, TÜ kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja dr Matti Maimets, miks see nii on?

C-hepatiidi avastamise muudab keeruliseks see, et haigus progresseerub väga pika aja jooksul. Esimesed kaebused võivad tekkida alles aastaid pärast nakatumist ja seetõttu jõuab enamik patsiente arsti juurde liiga hilja.

Kes on enim ohustatud?

Esmalt peate endalt küsima, kas teile on enne 1993. aastat verd või verepreparaate üle kantud. Umbes 30% Eesti C-hepatiidi põdejaid on saanud selle haiguse verepreparaatide ülekande käigus enne 1993. aastat, kui C-hepatiiti veel doonoriverest ei kontrollitud. Või kas teile on pandud kõrva-, kulmu-, keele-, naba- vms rõngaid, kas teile on tehtud tätoveeringuid? C-hepatiidi riskigruppi kuuluvad veel meditsiini- ja päästeteenistuse töötajad, süstivad narkomaanid, hemofiiliahaiged. Kui kuulute mõnda ülalmainitud riskirühma, soovitan kindlasti end kontrollida. See on vägagi mõistlik.

Kuhu selleks minema peab?

Pöörduge oma perearsti poole. Muidugi võib juhtuda, et öeldakse: pole vaja. Mina soovitan siiski peale käia – parem karta kui kahetseda. Ma ei näe ühtki põhjust, miks arst peaks keelduma, pealegi pole see kallis analüüs, maksab alla kümne euro.

Räägitakse, et kord läbipõetud kollatõbi, mis on ju ka hepatiit, annab eluaegse immuunsuse.

Need jutud ei pea paika, et kui oled olnud kollatõves, siis on sul kõikide hepatiidivormide vastu immuunsus – rist­immuunsust ei ole. Eeldatavasti oli läbipõetud kollatõve näol tegemist A-hepatiidiga, see ei anna immuunsust C-hepatiidi vastu, mis levib vere ja teiste kehavedelikega.

Eestis elab 20 000 C-hepatiiti haigestunut. Neid on rohkem kui Eesti suuruselt kuuendas linnas Viljandis elanikke.

Jah, sellisest suurusjärgust võime kõneleda küll, täpseid andmeid muidugi ei tea.

Kui paljud haigestunud praegu ravi saavad?

Umbes 300 inimest alustab igal aastal C-hepatiidi ravi. See ravi on kestnud juba kümme aastat. Usun, et oma 1000 inimest oleme selle aja jooksul Eestis terveks ravinud.

Kui palju ohvreid C-hepatiit igal aastal nõuab?

Surmade arvu täpselt ei tea. Veebileht CIA Factbook ütleb, et Eestis sureb C-hepatiiti igal aastal sadu inimesi. Kust nad need andmed võtnud on, ei oska öelda. Tervise arengu instituudi arvates on neil mingi metoodika, mille põhjal nad selle välja arvutavad.

Mis surma põhjusena tavaliselt ametlikesse aruannetesse kirja läheb?

Ametlike terminitena maksapuudulikkus või -vähk.

Kuidas ikkagi võiks aru saada, et põen C-hepatiiti?

See on väga keeruline, sest pikki aastaid pole haigusest mingeid märke. Kõige sagedasem ongi, et alles juhusliku vereproovi järgi selgub, et mingid näitajad on korrast ära.

Erilisi sümptomeid pole?

Jällegi, midagi kindlat pole. HCV-infektsioonile võivad viidata nahahaigused, liigesehaigused, vaskuliit. Hilisemas staadiumis võivad olla hüübimishäired, aneemia, neutropeenia ja trombotsütopeenia.

Ei pruugi aru saadagi, et midagi on halvasti?

Jah, selleks tulekski riskirühmadel kontrolli minna. Mida varem, seda parem.

Hiljem on juba liiga hilja?

Ei, me katsume siiski ravi alustada. Eestis osatakse tänapäeval maksa siirata, nii et ühesõnaga: ei pruugi hilja olla. Ent ilma ravita areneb haigus krooniliseks C-hepatiidiks, mille süvenemine põhjustab juba rasket maksakahjustust – tsirroosi või isegi maksavähki.

Jagatud riskid

Jaanuarist pandi Eestis esmakordselt soodusravimite loetellu ravim, mille hinnakokkulepe sõlmiti riskijagamise mudelit kasutades: ravimitootja annab kalli ravimi (kuu doos 10 950 eurot) esimese nelja nädala jaoks tasuta. Kui seejärel selgub, et ravim mõjub, võib ravi jätkata haigekassa kulul. Kuna ravikuur kestab 12 nädalat, annab selline riski-kulu jagamine haigekassale olulise säästu.