Ja nii ongi: üldapteekide omanikeks saavad proviisorid
Eesmärk on tagada apteegiteenuse kättesaadavus maapiirkondades ning vältida apteekide koondumist linnadesse, mis halvendab maa-apteekide olukorda.
Seaduse jõustumisel saavad üldapteekide tegevusloa omanikeks proviisorid ning üldapteegi tegevusloa väljastamisele kehtestatakse piirangud: füüsilisest isikust ettevõtja peab olema proviisor ja töötama vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana. Eraõigusliku juriidilise isiku puhul peab enam kui 50 protsenti selle osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana.
Üks proviisor võib olla seotud kuni nelja üldapteegiga 4000 või enama elanikuga asulas. Apteekide arv väiksema elanike arvuga asulates ei ole piiratud. Piirang kuni nelja üldapteegi aktsiate omamisele kehtib kõigile osanikele, ka vähemusaktsiate omanikele.
„Apteegisektoris juhtrolli andmine tervishoiutöötajateks olevatele proviisoritele peaks tagama apteegisüsteemi loomulikuma ning elanike ja riigi vajadustest, mitte ärihuvidest lähtuva pikaajalise jätkusuutliku arengu,“ ütles eelnõu teise lugemisel sotsiaalkomisjoni liige Aare Heinvee.
„Proviisoriapteekidele üleminekuga viiakse apteegikorraldus üle tervishoiupõhimõtetele ning apteegiteenus integreeritakse tõhusamalt esmatasandi tervishoiusüsteemiga,“ lisas sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.
Üleminekuaeg proviisori enamusosalusega apteekidele ning ravimite jae- ja hulgimüügi omandisuhte lahutamisele ühtlustatakse viiele aastale. Üldapteegi tegevusload tuleb uutele tingimustele vastavusse viia 1. aprilliks 2020. Üleminekuperioodil võidakse kohustada vähemalt 10 üldapteeki omavat isikut osutama apteegiteenust vähese nõudlusega piirkonnas. Seaduse jõustub üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Läbirääkimistel sõna võtnud Marika Tuus-Laul oli seaduse vastuvõtmise poolt.
