Vanema kaasamine alaealise terviseprobleemide lahendamiseks noore enda nõusolekul on üks meditsiinieetilisi printsiipe ning tavapärane arstipraktika nagu ka arstivisiidi juurde kuuluv nõustamine. Teismelise rasedus pole siin erandiks. Igakülgse abi (s.h. sotsiaaltöötaja, psühholoogi jt kaasamise) ja nõustamise võimalused on tervishoiusüsteemis kättesaadavad.

Samas on oluline austada alaelalise enda otsust, kas ja keda ta soovib teavitada. Kui alaealine valib oma tugi - ja usaldusisikuks kellegi teise täiskasvanu, seab kohustuslik vanema teavitamine alaealise liigsesse sõltuvusse oma lapsevanemast. Ühelt poolt on mõistetav, et raseduse katkestamise korral on vanemad, kel on kohustus oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda, kaasatud otsuse tegemise protsessi, kas rasedus katkestada või mitte. Kavandatav seaduse muudatus ei vähenda vanemate võimalusi ja õigusi olla kaasatud. Teiselt poolt, vanemate põhjused alaealise raseduse katkestamise lubamisel või mitte lubamisel ei lähtu kahjuks mitte alati lapse huvidest, näiteks peresisese (seksuaalse) väärkohtlemise korral, majanduslikel eesmärkidel ja muudel põhjustel.

Teiste maade kogemused ei näita, et kohustuslik vanema nõusolek alaealise raseduse katkestamiseks vähendaks kuidagi teismeliste raseduste arvu. Pigem sunnib see teismelisi, kes eelnimetatud põhjustel ei saa vanematega avatult rääkida ja neile toetuda, tervishoiuasutusse pöördumist edasi lükkama, ebaturvalistest allikatest abi otsima jne. Maades, kus alaealistel ei ole vaja raseduse katkestamiseks vanema nõusolekut, kuid alaealisel on võimalik saada nõustamist ja toetust asjatundjatelt (arst, sotsiaaltöötaja, psühholoog), on vähem teismeliste rasedusi kui maades, kus vanema nõusolek alaealise raseduse katkestamiseks on kohustuslik. Eestis läbiviidud teadusuuringud näitavad, et soovimatud rasedused ja varane seksuaalelu algus on enamasti seotud halbade suhetega perekonnas, aga ka vanemate madala haridustaseme, alkoholi liigtarvitamise ja vägivallaga.

Alates 1992. aastast on abortide tase Eestis kolmekordselt langenud ja samas on tõusnud sündimus. Sellise positiivse arengu on taganud kooli kohustuslik seksuaalharidus, noortele sobivad seksuaaltervise teenused ning tänapäevaste rasestumisvastaste meetodite kättesaadavus. Eestis rakendatud meetmed noorte seksuaaltervise edendamiseks on hiljuti mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide - sealhulgas ÜRO ja Maailma Terviseorganisatsiooni - poolt toodud eeskujuks kogu maailmale.

Eesti Naistearstide Selts

Eesti Seksuaaltervise Liit