Suudlemishaigus – mis see veel on?
Ühel õhtul tekkis tervel ja sportlikul Kaarlil (27) kõrge palavik – 38,8. Ei teadnud end külmetanud olevat, samuti ei tekkinud nohu, köha ega valusid. Vaid uimane, n-ö haige olek.
Palavikualandajad mõjusid vaid ajuti ehk siis palavik tõusis ja langes, uimasustunne jäi.
Reede hommikul läks noormees perearsti juurde. Arst mõõtis kehatemperatuuriks 36,1 ja võttis vereproovi. Uuris ka kerget punetavat löövet rinnapiirkonnas ning kutsus esmaspäeva hommikuks tagasi.
Põhjustaja – Epstein-Barri viirus
Vereproov näitas, et monotsüüte on veres liiga palju ning arst diagnoosis haiguseks infektsioosse mononukleoosi. Rahvalikuma nimega: suudlemishaigus. Arst lubas, et see on iseparanev tõbi. Katsus igaks juhuks, kas maks või põrn on suurenenud, see pidi haigusega kaasas käima. Ei olnud. Ka lööve oli taandunud. Teisipäeva hommikuks oli nõrkustunne kadunud ja kehatemperatuur normis.
Kirjanduse andmeil põetakse mononukleoos sageli läbi juba lapseeas, kuid kõige sagedamini vanuses 15–35 aastat. Haiguse tekitaja on Epstein-Barri viirus (EBV), mis levib süljega mitte ainult suudlemisel, vaid ka teistega toidu või joogi jagamisel.
Võimalikud sümptomid
Haigus avaldub nii üld- kui ka lokaalsete nähtudena. Üldnähud võivad tekkida alles 30–50 päeva järel (palavik, lümfisõlmed suurenevad, düsfaagia, maksa ja põrna suurenemine).
Viirus jääb organismi pesitsema ja Soomes olevat pooltel alla 5aastastel lastel ja pea kõigil täiskasvanuil olemas laboratoorselt diagnoositavad antikehad, mis tõendavad läbipõetud infektsiooni.
Infektsioosse mononukleoosi kliinilised tunnused võivad sarnaneda teiste viirusinfektsioonidega kaasnevate tunnustega. Nendeks on neelu tagaseina limaskesta punetus, haavandid, valulikkus söömisel, suurenenud lümfisõlmed kaelal. Palavik kuni 38°.
Kliiniline pilt võimendub vanusega: kõrge palavik, tonsilliit, lümfisõlmede ja põrna suurenemine, hepatiit. Haiguse alguses võib esineda silmalaugude tursumist.
Tavaliselt paranetakse paari nädalaga. Statsionaarse ravi näidustuseks on raskekujuline haigus või tüsistused (üldiselt harva): müokardiit, autoimmuunne hemolüütiline aneemia (AIHA), veritsused (trombotsütopeenia), glomerulonefriit, artriit, meningiit või entsefaliit; pareesid või polüradikuliit, psüühikahäired.
