Tuberkuloos võib kahjustada inimese kõiki elundeid, kuid kõige sagedamini kopse.

Kopsutuberkuloosi põdemisel kahjustub bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude ning seetõttu tekivad haigussümptomid. Teistest elunditest kahjustuvad tuberkuloosi korral sagedamini luud, liigesed ja neerud. Sellist tuberkuloosi nimetatakse kopsuväliseks tuberkuloosiks.

Tuberkuloosi avastada on tegelikult üsna keeruline, põhjus on selles, et sageli kulgeb haigus esialgu üldse ilma sümptomiteta.

„Tihti ei saa arst isegi kopsu kuulates aru, et tegemist on tuberkuloosiga, seetõttu tuleb kahtluse korral alati teha kopsupilt. Tuberkuloosihaiged kaebavad sageli öise higistamise või õhtuste väikeste palavikkude üle. Samuti võib tuberkuloosiga kaasneda söögiisu kadumine, iiveldus, kaalulangus, nõrkus ja üldine halb enesetunne. Nendele sümptomitele tuleks tõsist tähelepanu pöörata,“ sõnas Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.

Tuberkuloosi haigestunute arv on vähenenud alates 2000. aastast. 2012. aastal vähenes uute aktiivse tuberkuloosi juhtude arv 11%.

Registreeriti 234 uut aktiivse tuberkuloosi juhtu, millest 166 meestel ja 68 naistel. Suurimasse riskirühma kuuluvad 45–64-aastased mehed.

Hoolimata haigestumuse vähenemisest oli 2012. aastal uute nakkusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta EL-i keskmisest märksa suurem – Eestis 17,7, Euroopa-Liidus 11,5 juhtu.