Gripp ründab ägedalt Lätis ja Soomes, Eestis seni veel suurt haigestumise lainet pole

"Meie naabrid soomlased andsid nädal tagasi teada, et gripiviiruse pealetung on alanud, haigestunuid on palju. Sel nädalal ütlesid ka lätlased, et gripist mööda vaadata pole enam võimalik, laboratoorselt on kinni püütud juba üle 100 gripi," kirjutab Terviseamet oma Facebooki lehel

Eestis veel samaga vastata ei saa (õnneks! - toim) - ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunute arv eelmisel nädalal isegi veidikene vähenes, kuigi jah, gripi ja gripilaadsete haigestumiste arv hakkas meilgi kasvama.

Aasta 3. nädalal (12.-18.01.2015) vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 2954 inimest, neist 42 protsenti olid lapsed. Arstide poole pöördunute arv püsis eelmiste nädalatega võrreldes sarnasel tasemel, kuid kasvama hakkas gripilaadsete haigustunnustega inimeste osakaal (25% võrra).

Sellele vaatamata võib Eestis jätkuvalt hinnata grippi haigestumise intensiivsuse madalaks ning gripilevikut piiratuks, kuid haigestumus on tõusutrendil.

Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Narvas ja Läänemaal. Enim haigestuvad kuni viieaastased lapsed. E-Tervise SA esialgsetel andmetel on hooaja algusest vajanud haiglaravi 12 gripiviirusega patsienti.

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur

3. nädalal moodustas viirusliku etioloogiaga seotud haiguste osakaal kõikidest registreeritud haigestumistest 58 protsenti, neist gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas 29 protsendini.

Laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv kahekordistus. Kinnituse said 12 gripiviirust, neist määratleti täpsemalt 6 A-gripiviirust, kõikide olid A gripiviiruse alatüüp (H3N2). Teistest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli 18 protsendil juhtudest tegemist paragripiviirustega.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 27 korral, neist 26 korral on olnud tegu A-gripi ja ühel korral B-gripi juhuga.