Tallinna Ülikooli tervise valdkonna projektijuht Sirje Vaask toob esile, et veganid ehk loomsest toidust loobujad ei tohiks oma toitumisviisi rakendada lastele – see on meedikute ühine seisukoht üle maailma.

„Veganitoidul olevail lastel võib esineda valkude, asendamatute aminohapete, D- ja B12-vitamiini, kaltsiumi, raua ja tsingi defitsiiti. Veganitoit võib sisaldada kuni kolm korda enam kiudaineid kui tavapärane toit,” selgitab Vaask Lääne Elule.

Toitumisnõustaja Mailiis Tammeveski sõnul püüdlevad paleotoitujad esivanemate toidulaua poole, kuid see ei ole tänapäeval mõistlik valik, sest inimese elustiil ja harjumused on ju ajas muutunud.

Ka n-ö mehelikke dieete, mille korral süüakse palju liha, ei saa soovitada – liigne valk kurnab neere ja liigne liha tarbimine suurendab näiteks vähkkasvajate tekkeriski.

Ka rasvadest või süsivesikuist hoidumise mõtte laidab Tammeveski maha: „Süsivesikud on organismi esmane energiaallikas ja selle varu kehas peaaegu puudub, seega peab organismi optimaalseks toimimiseks saama neid toiduga. Rasvade tarbimine on vajalik rasvas lahustuvate vitamiinide imendumiseks, juuste, naha ja küünte heaoluks, aju täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks. Seega ei tohiks ka rasvu karta.“

Peamised tänapäevased toitumissoovitused on tarbida vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilja päevas, eelistada alati täisteratooteid, vähendada valge suhkru tarbimist ning mis peamine: toituda mitmekülgselt.

Mida arvata lisainetest ja supertoitudest ning kuidas tervislikult toitudes normaalkaalus püsida, sellest loe Lääne Elu Terviselehest.