Ligikaudu 80% Leedu, Läti ja Eesti elanikest nõustuvad, et nad „on need, mida söövad“ ja üle 60% küsitletutest püüavad toitumise abil vähendada terviseriske ja meditsiinilisi probleeme, nagu ülekaalisus, diabeet, kõrge vererõhk ja kolesterooli tase.

Võitlus ülekaalulisusega ja tarbijate soov tervislikumalt elada, võiks olla märguandeks ka tootjatele, kelle võimuses on tarbijate vajadustele ning soovidele vastu tulla.

Mure tervise pärast

„Inimesed tunnevad üha suuremat muret oma tervise ning kehakaalu pärast ja püüavad tervislikumalt toitudes parandada enda elukvaliteeti. Kohalikele toidutootjatele ja jaemüüjatele on see ühtlasi suurepärane võimalus pakkuda tarbijatele tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad ning vajavad. Maitsvatel ja lihtsalt valmistatavatel toodetel, mis on ühtlasi tervislikud, on head väljavaated,“ ütles Nielsen Eesti juht Margo Kurisoo.

Kas tarbijad on nõus tervislikuma toidu eest rohkem maksma?

Tarbijad usuvad, et tervislikult toitumine on oluline ja teatud määral on nad nõus tervislikuma toidu eest rohkem maksma – eelkõige peab see paika kuni 34-aastaste seas ning vanuse suurenedes valmisolek väheneb.

Samas tekib kohati lõhe selle vahel, kui kõrgelt hindavad vastajad teatud tervislikke omadusi toiduainete juures ja kui paljud on nõus selle eest rohkem maksma. Näiteks peab 45%-le eestlastest väga oluliseks, et toiduained ei sisaldaks geenmuundatud organisme (GMO), kuid suur valmisolek maksta kõrgemat hinda GMO vabade toiduainete eest, on üksnes 16% vastajatest. Lätis on samad näitajad 57% ja 18%. Kõige väiksem on see lõhe Leedus, kus 56% peab GMO vabasid toiduaineid väga oluliseks ja 42% on nõus tervislikemate toiduainete eest rohkem maksma.

Baltikumi elanikud peavad väga oluliseks ka seda, et toiduained ei sisaldaks kunstlikke värvi- ega maitseaineid ning oleksid naturaalsed.

82% eestlastest, 81% leedukatest ja 74% lätlastest tõdevad, et „nad on need, mida söövad“ ja suur osa eelistab alati kohalikke, naturaalseid ja orgaanilisi toiduaineid (76% eestlastest, 83% leedukatest ja 81% lätlastest). Samal ajal peab ca 90% küsitlusele vastanutest selliseid toiduaineid kallimateks. Oma terviseriske püüavad toitumise abil vähendada üle 60% baltlastest.

Ülekaalulisus, dieet ja trenn

Ligikaudu pooled kõikidest vastajatest üle maailma peavad ennast ülekaalulisteks ja Baltikumis on need näitajad isegi kõrgemad. 57% eestlastest peavad end ülekaalulisteks ja koguni 10% nendest on enda hinnangul väga ülekaalulised. Leedukatest peavad end ülekaalulisteks 56% vastajatest, kellest väga ülekaalulisi on 5%. Lätis on need näitajad vastavalt 58% ja 2%.

Ligi pooled eestlastest (47%) püüavad ühtlasi ka kaalu langetada, leedukate ja lätlaste seas on see näitaja vastavalt 10 ja 11% madalam.

Kaalulangetamise meetodid on üle maailma küllaltki sarnased – peamiselt dieet ja trenn. 83% kaalu langetada soovivatest eestlastest planeerivad muuta oma toitumist, natuke üle poolte (54%) soovivad rohkem trenni teha, 6% kasutab arstide poolt väljakirjutatud ravimeid ja 3% tarbivad dieetpreparaate/kaalu langetavaid jooke vms.

Toitumisharjumuste koha pealt erinevad kaalulangetamise meetodid vähesel määral. Kui kõik Balti riikide elanikud peavad oluliseks süüa rohkem värskeid ja naturaalseid toite (70% eestlastest, 61% leedukatest ja 59% lätlastest), siis teisena peavad eestlased oluliseks magusaga piiri pidamist (62%), leedukad toiduportsjonite vähendamist (61%) ja lätlased väiksema rasvasisaldusega toiduainete tarbimist (59%).

Küpsised ja koogid jäävad

„Võttes arvesse inimeste soovi tervislikumalt toituda, hakatakse suurema tõenäosusega üha enam tarbima just värskeid tooteid, mis suurendavad heaolutunnet,“ ütles Kurisoo.

Ligikaudu 40% vastanutest üle maailma plaanivad järgmise kuue kuu jooksul osta rohkem puu- ja aedvilju. Samas peetakse oluliseks ka ennast aeg-ajalt premeerida – alla poolte küsitletutest kavatseb tarbida sama palju küpsiseid ja kooke, jäätist ning kartulikrõpse-soolaseid snäkke.

Baltikumi tarbijate järgmise kuue kuu ostusoovid on küllaltki sarnased. Eestlased plaanivad samuti osta rohkem juurvilju (24%), puuvilju (23%) ning mereande (21%). Samas tunnistas 55% vastajatest, et ostab ka edaspidi sama palju jäätist ja 38% ei plaani vähendada küpsiste-kookide tarbimist.

Nielseni Tervise ja Heaolu uuring viidi läbi 30 000 veebiküsitlusele vastaja seas 60 riigis, et uurida, kuidas tarbijad suhtuvad oma kehasse ja milliseid samme võetakse ette tervislikuma eluviisi heaks.

Kuigi internetiküsitluse meetod on suure globaalse ulatusega, ei saa neid tulemusi üle kanda kogu elanikkonnale, vaid see näitab üksnes internetikasutajate harjumusi. Lisaks baseeruvad küsitluse vastused tarbijate väidetaval käitumisel, mitte reaalselt mõõdetud andmetel.