Keldrisalves ületalve säilitatud aed- ja juurviljade maitse on muutunud puiseks, osa neist endale kasvudki kasvatanud - sinna see hea maitse ja ka osa C-vitamiinist ongi läinud. Ometi tahaks keel juba tunda kevadiselt värskeid maitseid, kuid peenralt ei ole veel midagi võtta.

Üks võimalus selleks on idandada erinevaid teravilju või osta neid poest ning lisada oma roogadesse. Tark perenaine alustab idandamist juba märtsis, kuid sellega võib tegelda hiljemgi. Idandamiseks sobivad nisu, rukis, tatar, punane ristik, lutsern, salatkress, kõrvitsaseemned, rääkimata aed- ehk Türgi oast, mung-oast või hernest.

Seemne idandamise viis sõltub materjalist. Teraviljade ja heintaimede idude puhkemiseks läheb vaja mulda, vett ja sooja kohta. On aga ka hulgaliselt seemneid, mis tärkavad mullata. Piisab n-ö aknalaua kasvuhoonest, kuhu panete taldrikule niisutatud marli ja sellele seemned, peale aga klaaskausi.

Idandamismaterjali otsides pidage meeles, et suvalisest seemnepakist võetu võib olla mürkidega töödeldud. Sellised süüa ei sünni. Küll aga tohib toiduks kasutada nende võrseid. Kindlam on osta idandamismaterjal mahetootjate käest.

Ka omakasvatatud seemneid tuleb enne idandamist hoolega pesta, haiged ja vigased eemaldada nagu muugi prügi. Hallituse vältimiseks peske seemneid 2-6 korda päevas puhta veega. Juba tärganud idud hoidke alati jahedas, sest säilivusaeg on neil lühike - umbes nädal.

Idandid

Idanditest saate C-vitamiini, foolhapet, tiamiini, biotiini ja püridoksiini. Need on kõik kergesti omastatavad veeslahustuvad vitamiinid ning vajalikud siis, kui tehakse rasket füüsilist või vaimutööd.

Näiteks nisuidud tugevdavad immuunsüsteemi, kui võtate neid päevas vähemalt kaks supilusikatäit. Ka aitavat nisuidandid neid, kelle juuksed kipuvad välja langema.

Pestud ja valmis idandid tõstke lauale igaks söögikorraks, et teie pereliikmed saaksid neid lisada võileibade katetele ja salatitele.

Võrsed

Võrsetes on sama palju C-vitamiini kui idandites. Lisaks on need hea beetakarotiini allikas. Ka võrseid tuleb enne tarbimist pesta, et muld ja mikroobid ei satuks toidu sisse.

Vürtsi teie kevadisele toidule lisavad salatkressi võrsed. Tasub teada, et seda taime kasutatud raviürdina juba Vana-Kreekas ja -Roomas. Ta sisaldab rohkesti sinepiõli, mis on tõhus looduslik antibiootikum. Salatkressi süües on võimalik leevendada suu ja neeluvaevusi ning tuua kergendust hingamisteede haigustele.

Hernevõrsed on vägagi herne maitsega, laialt kasutatakse neid värskete salatite kaunistusena.

Päevalillevõrsetel on mõnus pähkli maitse. Ka sobivad nad roogade kaunistuseks. Ent võrseid ei tasu väga pikaks lasta, muidu muutub nende maitse kibedaks.

Võrsed on nägusad prae ja püreesuppide kaunistajad.

Oras

Rõõmsalt roheline oras on liiga kiuline ja kare, et seda salatina süüa. Maitsegi meenutab juba liiga palju rohtu. Soome taimetoitlaste jaoks on nisuorasest pressitud mahl oluline toidulisand. Usutakse, et just see mahl ravib erinevaid hädasid, ka vähki. Teaduslikku tõestust sellele väitele seni ei ole leitud. Väidetavalt on sportlased tarvitanud orasest pressitud mahla, et selle abiga hemoglobiini taset parandada ning seeläbi paremini hapnikku omastada.

Maitset ja elujõudu lisavad teie salatitele ka peeneks hakitud kaera- ja tatraoras.

Teada on, et orases on rohkesti antioksüdante, C-vitamiini, beetakarotiini, lükopeeni ning hulgaliselt mineraalaineid.


Nooruse jook

25 g nisuorast

5 g kaeraorast

50 g tatravõrseid

2 dl värsket mahla (porgandi-, tomati-, mustasõstra-, greibi-, apelsini- või õunamahla)

Kõik koostisained - hakitud oras, tatravõrsed ja mahl - pange kannmikserisse ning suristage joogiks. Kurnake vedelik enne joomist läbi marli, siis saate lahti orase kiulisusest ja karedusest. Tarvitage segujook kohe ära.

On inimesi - n-ö elusa toidu sööjad -, kes ei tee orasest mahla kunagi kannmikseriga, vaid pressivad seda spetsiaalse veskiga. Nende hinnangul rikuvad mikseri terad taimerakud ära.

Ilmunud Maalehe lisas Targu Talita.