Füsioterapeudi ja K-Active kinesioloogilise teipimise koolitaja Laivi Tootsi sõnul on kinesioteibi puhul tegemist nahale liimitava elastsest materjalist teibiga, mida kasutatakse nii spordimeditsiinis kui ka taastusravis.

„Kinesioteipimisel on neli peamist efekti,” märgib Toots. Lihaste funktsioon normaliseerub, teip parandab lümfi- ja vereringet ning vähendab valu, korrigeerib liigese ebateljelist asetust ning parandab ka asendi- ja liigutustundlikkust.

Tootsi sõnul on teibi kasutusvaldkond lai. Sageli kombineeritakse teipimist teiste ravivõtetega, näiteks massaaži, manuaalteraapia, liikumis- või elektriraviga. „Teipimisega on võimalik protseduuri mõju pikendada,” täpsustab Toots.

Nagu juba öeldud, kasutatakse teipimist mitmel otstarbel ja kasutatakse eri tehnikaid. „Näiteks lihas-, funktsioon-, fastsiatehnika jt. Eri tehnikaid saab sõltuvalt probleemist ja teibi kasutamise eesmärgist omavahel ka kombineerida,” ütleb Toots.

Mitmekülgne kasutus

Spordis kasutatakse teipimist nii traumade ärahoidmiseks kui ka vigastuste ravimiseks. Teibiga on võimalik parandada lihastööd, suurendada liigeste liikuvust või hoopis liigest toetada. Ülekoormatud lihaste või ka traumade puhul aitab teipimine vähendada valu ja kiirendada paranemist. Efekt tekib teipimisega saavutatavast nn naha ülestõstmisest.

„Teipimine laiendab ruumi naha aluskoes ja seetõttu paraneb vere- ja lümfiringlus. Surve, mis tursega valuretseptoritele on tekkinud, alaneb ja valu väheneb. Paraneb ka lihaste funktsionaalsus,” selgitab füsioterapeut.

Teipimisega saab aidata ka X- ja O-jalgade, komppöidade ning lihaste üle- või alatoonusega lapsi. Samuti leevendab teip pea- ja menstruatsioonivalu, sund­asendist või rasedusest tingitud vaevusi jms. „Paljud patsiendid käivad ka pärast ilulõikusi, sest teipimisega saab parandada armi verevarustust, mistõttu arm paraneb kergemini ja muutub kiiremini vähem nähtavaks,” räägib Toots.

Et teipimisega soovitud tulemust saavutada, tuleb teip õigesti peale asetada ehk kasutada vastavat tehnikat. Toots soovitab lasta seda teha füsioterapeudil või teisel asjakohase väljaõppe saanud spetsialistil, kes tunneb inimese anatoomiat, oskab hinnata probleemi olemust ja teab, millist teipimise viisi tuleb rakendada.

Teipi ei asetata otse lahtisele haavale ega paranemisjärgus haavale (haavast ei tohi immitseda vedelikku), samuti ei panda seda suurtele sünnimärkidele. Nahavigastuse ohu tõttu ei maksa oskusliku hindamiseta teipida neid, kelle nahk on väga habras, nt diabeetikuid või inimesi, kel on veeni probleeme.


Teibi värvist mõju ei sõltu

Kinesioloogilise teipimise meetodi looja on Jaapani arst Kenzo Kase. Kinesioteipimise eesmärk on toetada keha enda tervenemisprotsesse spetsiaalse materjaliga ja õige pealeasetamise tehnikaga.

Teipimise meetod on pärit 1970-ndatest, Eestisse jõudis see 2000-ndate teises pooles.

Kinesioteip ei sisalda ühtegi ravimit, teipimise mõju saavutatakse teibi materjali ja pealepanemise tehnikaga. Põhiline kasu ilmneb esimese kolme kuni viie päeva jooksul, aga teibi toime võib olla märgatav ka kohe.

Teibi värvil mõju seisukohast tähendust pole, värvivalik sõltub eelistusest.

Teip püsib peal keskmiselt viis kuni seitse päeva ja on veekindel.

Allikad: Laivi Toots