„Haigestumise tippaeg jäi 1997.-1998. aastasse, mil Eestis registreeriti umbes 50 juhtu 100 000 inimese kohta. Tänaseks on see näitaja langenud 16-18-le, mis on vaid veidi üle Euroopa keskmise. Võrreldes teiste postsovjetlike riikidega on Eestis tuberkuloosi siiski oluliselt vähem ja seda just tänu riigi agressiivsele sekkumisele 1990ndate lõpus ning heale koostööle kopsu- ja teiste erialaarstide vahel. Näiteks Lätis ja Leedus on tuberkuloosi haigestumus endiselt ligi kaks korda kõrgem kui Eestis.“

Kuigi meil on üldine tuberkuloosi haigestumine langenud juba viimased 10-12 aastat, on probleemiks just multiravimiresistentsete patsientide suur osakaal, mis on Baltikumi kõrgeim. Protsentuaalselt on Eestis esmakordselt diagnoositud tuberkuloosihaigete hulgas ravimiresistentseid 17-20%, eelmisel aastal said sellise diagnoosi 31 inimest ja nende osakaal võib tõusta, kuna üldine haigestumine langeb kiiremini. Lätis on sama näitaja 11%, Leedus 14% ja Põhjamaades vaid 0,5 - 1%.

„Kindlat põhjust, miks Eestis on nii palju ravimiresistentseid patsiente, me ei tea, aga tõenäoliselt peituvad selle tagamaad 20-30 aasta taguses perioodis, mil nõukogudeaegne ravisüsteem lagunes, süvenesid majandusprobleemid, tööpuudus ja alkoholiprobleemid, mis annavad siiani tunda,“ selgitas dr Danilovitš, kes on olnud juba üle 15 aasta ka WHO multiravimiresistentse tuberkuloosi ekspert Euroopa piirkonnas.

Praegu ringleb see ohtlik tekitaja ühiskonnas ja levib õhk-piisknakkusena. „Samuti mängib rolli kõrge HIV-sse nakatunute arv Eestis – tuberkuloos on teadaolevalt maailmas kõige sagedasem tegelik surmapõhjus AIDS-i haigetel.“

2014. aastal läbi viidud riigihanke tulemusel lülitati käesolevast aastast soodusravimite nimekirja esimene uuenduslik tuberkuloosiravim Sirturo, mille toimeaineks on bedaquiline. Kuna Eesti patsiendid olid juba varsemalt osalenud ravimi kliinilistes katsetes, jõudis ravim Eestisse ühena esimestest Euroopa riikide seas. Teine uus ravim Deltyba, mille toimeaineks on delamaniid, ootab veel rohelist tuld soodustusnimekirja jõudmiseks, kuid humanitaarabi korras on sellega ravi alustanud juba esimesed viis patsienti.

„Enam kui 45 aasta jooksul ei ole maailmas turule tulnud ühtegi päris uut tuberkuloosiravimit, kuid tänasega on tekkinud lootus ravimresistentset tuberkuloosi põdevate patsientide kiiremaks tervenemiseks,“ märkis dr Manfred Danilovitš. „Oleme Eestis alustanud juba nii mõnelgi seni ravile allumatuks osutunud patsiendil uute ravimite kasutamist ning esimesed positiivsed tulemused on näha. Õhin ja lootus on praegu suured, kuid lõplikke järeldusi saab teha siiski alles 2-3 aasta pärast.“

Lisaks uuenduslikele toimeainetele loodetakse uute ravimite lisamisega raviskeemi oluliselt lühendada ravi kestvust ja vähendada hospitaliseerimist, mis muudab ravi patsiendile mugavamaks. Lisaks on kliinilised uuringud näidanud, et haigete nakkusoht ühiskonnas väheneb ja kaob uute toimeainetega kiiremini ehk juba kahe kuu pärast, mis tähendab, et haiged saavad kiiremini oma igapäevaellu tagasi pöörduda.

Tervel inimesel on risk tuberkuloosipisikuga kokku puutudes haigestuda vaid 5-10% kogu elu jooksul, seevastu HIV-positiivsel on see tõenäosus üle 50%.

„Kokkuvõttes määrab selle, kes haigeks jääb, ikkagi inimese immuunsus ja see kui hea elu tal on, kui hea on toitumine, kui palju on stressi, sealhulgas emotsionaalset stressi, kui tervislikud on tema eluviisid,“ selgitas dr Danilovitš. „Tegemist ei ole ka juba ammu n-ö asotsiaalide haigusega – statistika kohaselt on kolmandik haigetest täiesti tavalised tööinimesed, kolmandik riskigrupp ehk HIV-positiivsed või asotsiaalid ja kolmandik muul põhjusel nõrgestatud immuunsusega inimesed, näiteks vanemaealised või muid tõsiseid kaasuvaid haigusi põdevad inimesed."