Kiirabi tugipunkti avamisega Sauel on rahul ka omavalitsuse esindajad. Saue vallavanem Andres Laisk tõdeb: „Lähiminevikus on esinenud mitmeid olukordi, kus kiirabi on abivajajani jõudnud väga suure viivitusega. Saue linn tulevase ühinenud omavalitsuse võimaliku keskuslinnana on väga sobilik täiendav tugipunkt kiirabile, et tagada piirkonna elanike operatiivsem teenindamine.“

Sama meelt on ka esmaspäevast ametis olev Saue uus linnapea Tõnu Urva. „Rõõm tõdeda, et inimestel, kes elavad Saue linnas ja selle teeninduspiirkonnas, on nüüd võimalik saada kiirabiteenust tunduvalt kiiremini kui varasemalt,“ väljendab ta teenuse paremaks muutumise üle heameel.

„Kiirabiteenuse osutamise laienemisega 2014. aastal Lääne-Harju piirkonnas loodi regionaalhaigla struktuuris eraldi üksusena kiirabikeskus, mille koosseisu töötasid 11 kiirabibrigaadi,“ selgitab kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov.

Dr Popovi sõnul on keskuse esimene tööaasta olnud väga kiire: „Töösse rakendati uued ruumid Jüris, Raplas, Märjamaal, Haapsalus, Hiiumaal ning korraldati konkursid täiendavate töötajate leidmiseks. 2014. aastal teenindasid meie brigaadi 22 700 väljakutset, mis on kogunisti 7400 visiiti rohkem kui aasta varem, 2013. aastal. Aastas on ühe kiirabibrigaadi keskmine visiitide arv 2070 ning läbitakse üle 86 000 kilomeetri.“

Regionaalhaigla analüüsib pidevalt kiirabi väljakutseid ning sellest lähtuvalt tehti terviseametile ettepanek muuta senist kiirabitugipunktide asukohta nii, et Keilas jätkaks ühe brigaadi asemel tööd kaks ning Sakus üks brigaad. Alates 1. aprillist lisandub brigaad Sauele. Seega osutab Regionaalhaigla 1. aprillist 2015 kiirabiteenust 12 õebrigaadi ja kahe reanimobiilibrigaadiga kümnes tugipunktis – Sakus, Keilas, Paldiskis, Jüris, Raplas, Kohilas, Haapsalus, Hiiumaal, Märjamaal ja Sauel. Lisaks osutatakse esmaabiteenust Eesti väikesaartel Kihnus, Ruhnus ja Vormsil.

Ühe uuendusena rakendas Regionaalhaigla 2014. aastal telemeditsiini lahendused kõigis kiirabibrigaadides ning oli sellega konkursi Tervise Tegu 2014 üks kümnest nominendist.

„Olime telemeditsiini lahendust kasutanud väikesaartel, kus abi osutavad väljaõppe saanud mittemeedikutest esmaabibrigaadid. Nüüd laiendasime süsteemi kõigile brigaadidele,“ kirjeldab dr Popov.

"Telemeditsiini lahenduse kasutamine tähendab seda, et väljakutsel olev brigaad saab vajadusel ööpäevaringselt konsulteerida regionaalhaigla arstiga, kes näeb haiget ja tema tervisenäitajaid ekraanil (kardiomonitooring, EKG jms). Mullu toimus kokku 1363 arstliku telekonsultatsiooni, millest 81% oli tehtud kiirabibrigaadidele.“

Popov on kindel, et ühendades kiirabitöötajate kogemused, tänapäevased tehnilised võimalused ning haigla teiste kolleegide nõu ja toetuse, on kiirabikeskusel tugev alus tagada oma teeninduspiirkonnas igati kvaliteetne kiirabiteenus.